aegna

Tallinn põleeeeeeeeeeb, tallinn põleb, kas mu ripsmetušš on laiali?
Ootan                                      ja lähen ära  (Sa old nii Trubetsky).

USKUMATU kui hea, et me selle ikkagi ära tegime ja läksime (kuigi esimesed kaadrid: "kõndides lõkkeplatsile/randa" visati(viskasin) magamiskotte, söögikotte, dramaatiliselt lasin offiga enda ümber ringe, andekas) täiiiiiesti imeline.
Mitu süütust on nüüd kadunud(öösel rannas, öösel ujumas, kallistused 20 inimesega päevas x 67).
Tuli tutvuda rannavalve(kas kaks või mittemidagi, kas alla põlve või mittemidagi) slash NSV liidu endiste peameestega slash praeguste poliitikutega (kui ma Edgaril esimest korda kätt surusin, see oli imeline hetk) slash miilitsatega slash koolivendade/kooliõdede tavaliselt vaoshoitud poolega (see oli küll enamasti kurb või liiga metsik või liiga meeliülendav).
Ilmselgelt ei jõudnud "see on viimane päev elus kui me näeme" siiani kohale ja ma olen nii kõikumatult kindel, et näeme, suhtleme ka edasi ja ja ja ja. Jajajajah.


Te olete ikka nii-ii-iiii toredad, kahju, et see võimalik, et mulle arusaadavaks sai nüüd, peale üheksat aastat.