söndag 21 mars 2010

Venib, venib, venib ja lõpuks lõigatakse pingul kumm keskelt katki, mõlemad pooled lendavad tagasi, eri suundadesse. Tavaliselt, alati.
Aga see erand mis võis tunduda kaugemalt jälgides meeldiv on nüüd minu erand, selline erand, et kõik läheb kiiresti. Mitte kiiresti vaid justkui kõik oleks juba valmis, finaal, level 100 (level 100, sest ma olen äärmiselt vanamoodne).
Liialt kiire, arengut pole, mitte mingit teekonda, mitte midagi vaimset. Mitte midagi.
Kaheksasõnaga, kõik visatakse korraga näkku ja ma olen üleujutatud.

5 kommentarer:

  1. sa oled keeruline , siiruviiruline

    SvaraRadera
  2. pole üldse keeruline,mul on sama asi ja ma ei tea kas see on hea või mitte,sest tundub kuidagi mitte põnev, otsekohene. ma ei oskagi midagi tahta

    SvaraRadera
  3. Jaaa jaa jaaa, aga keeruline küll, võiks kord elus vaadata mööda lollidest väljamõeldud probleemidest, aga milleks eksole?

    SvaraRadera

Bloggintresserade

Bloggarkiv

Free Hit Counter Instagram