söndag 24 januari 2010

Kas see tähendab ,et kui ma ei ole 18 (e. täiskasvanud ja kaine mõtlemisega) ja väidan ,et mul valutab kuskilt SURMAVALT, mu lihas on rebenenud ja see läheb ainult hullemaks, ma ei saa kõndida homme külmas talves, kas tohiksin palun 1 päev elus jääda koju. Kas ma valetan siis ? Reageerin üle ?
Mind igatahes ei usuta kunagi. Vaevalt ,et mul nii valus on, kui üldse. Kannatad ära küll. Mis sul ikka linnas kõndimist, bussiga liikled ju. HE-HEHE-HEH-HE-HEH.

2 kommentarer:

  1. Kui sa kaheksateist saad, minutipealt, siis käib selline plõks sinu peas, justkui keegi oleks lülitit vajutanud, vulgaarselt ning peale seda oled kohe teine inimene, mõistlik ning lapsikus on ammu kaugele maha jäetud, mis sest et see vaid mõned päevad tagasi veel kehtis.

    Sarksam, sarkasmiks ent usaldus, see tuleb teenida välja oma vanematega, ükskõik kellega, siis ei teki ka hetki kus sa neljakümneses palavikus mööda linnatänavaid uitad, pelgates minna koju, sest seal eeldad tulevat ebamõistlikku vastukaja ning pingeid. Seeläbi sa hoopis mõistad, et parem on vist siiski kõigele vaatamata koju minna alles siis, kui sa nendel tänavatel jalutades selle palavikuga vaikselt teadvust kaotama hakkad.

    SvaraRadera
  2. ma loodan ,et sa ikkagi mõistsid ,et ka minu lausetesse oli segatud irooniat.
    Usaldust ei teeni ma välja kuidagi enam , ma olen teinud piisavalt,et mind ei usaldataks. Usu mind.

    SvaraRadera

Bloggintresserade

Bloggarkiv

Free Hit Counter Instagram