tisdag 5 juli 2011

ma pean pean pean seda siia toksima kohe praegu sest mu keha, pea, nahk, nad ei suuda seda hetkel endas hoida.
ma tahaks nii väga lasta teistel tunnetata ja paljundada oma rõõmu ja tundeid, sest ausõna, mul polnud õrna aimugi et nii võib tunda, et sellised emotsioonid on olemas, ei, et selline inimene on olemas on õigem öelda ma usun
woaahhh mida sa teed, kuidas sul see välja tuleb, kui juhtub ette juba selline hetk mil ma pean õnnepisaraid tagasi hoidma või varjama on asi ikka eriti eepiline
K U I väga ma imetlen, iga pisidetaili, iga naeratust, muiet, pilku, seda kui sa täielikult süvenenud oled millesegi ja seda kui õhinasse sa vahel satud, iga häälikut mis su suust tuleb, seda kui palju sul tahtejõudu on ja seda kui tark sa oled, isegi seda kui sa mind lakkamatult kõdistad nii et mul tekivad hingamisraskused, seda kui sa mind sülle võtad ja ringi tassid, seda kui sa mulle maasikaid korjad ja seda kuidas sa iga hommik naeratad
ja seda, seda, seda, seda
ja kui väga ma armastan

Inga kommentarer:

Skicka en kommentar

Bloggintresserade

Bloggarkiv

Free Hit Counter Instagram