nii suvaline ja ebamäärane ja hea nädal
kui ükspäev mina ja mu T olime natukene teises troposfääris kui teised meie ümber sain ma peale umbes tunniajast vaikimist ja mõtlemist ja kuulamist aru (lõpuni, täielikult, üleni ma mõtlen, nagu fact proven), et Tanel on kitarrigeenius(lisaks niisama geenius olemisele nagu ma mainisin kunagi) ja see ei lõppe kui keegi nahaalselt vahele ei sega vms.
ja ma käisin viimaks ometi vanaka katusel, Hendrikute ja Joh'iga, kui mõelda kõrgusele ja viilkatusele siis üpriski eluohtlik seltskond, võimalik, et kõige ohtlikum.
ja 420 sigalas, ma arvan, et ma ei saa seletada seda kuidas mu sisikonnas ja ilmselt isegi silma klaaskehas lihtsalt kasvasid lilled ja kõik oli suve värvi.
kui ma üksi olen siis ma ei tunneta kevadet, aga see kevad on kõige kevadem ja ma olen kõige õigemas seisundis ja ma olen täis armastust peaaegu, et koguaeg ülevoolavalt ja ma tahaks juba unustada need kohad kus ma elan ja leida uusi kohti ja tunda uusi tundeid ja rääkida uutest asjadest uute inimestega ja väljavalitud vanadega. ja mu esimeseks liblikaks kelle järgi ma ennustan võiksid olla kollane ja värviline, ühel ajal.
kui ma täna Keilas üksi bussis istuma jäin hakkasin ma mõtlema (Keila on alati jube kurb ja masendav koht tundunud) mida teha kui ma kunagi Keilasse satuksin ja kuidas mul seal põnev oleks, nüüd ma olen täiesti valmistunud ja mul on ainult palju klaasist, palju benseenist, metanoolist, sinihappest, polütsüklilistest aromaatsetest süsivesikutest (jne) abivahendit vaja, oh ja muidugi ühte tuksuva südame ja töötava vereringega olendit kes ei arva, et talle on sobilik kutsu öelda
keegi vanem isik peaks minuga rääkima kuidagi nii, et ma kunagi aru saaksin täielikult, et mul ei tohi alates 9 hommikul kuni umbes kolmeni päeval niiiiii pohhui olla
Inga kommentarer:
Skicka en kommentar