SKY HIGH

ma olen kõik need 4 ja pool päeva ainult üritanud ignoreerida eelmist reedet ja oma kurba meltdown'i ja vältida sellele mõtlemist. see jube tunne mis oli vahepeal igapäevane oli juba täiesti kadunud, ma isegi ei mäletanud hästi mis see endast kujutas.
oh, ma olen meeletult õnnelik, et mul on koht kuhu ma saan põgeneda ja olla eemal, peaaegu eemal, aga mul on tunne, et varsti sellest ei piisa ja ma olen jälle vastik sügise ja talve desiree.
see on nii NII NII NII NII NII EBAAUS, aga ma tegin õigesti ja lõpetasin kiirelt unistamise ja lootmise ja kõik ebareaalse, sest mul pole võimalusi ja valikuid olnud... ammu kui mitte öelda, et kunagi