päris ausalt, ma ei jaksa siin enam istuda ja vaadata telekat. ma ei kannata enam seda kui nad rootsi keeles minust räägivad, ise nii kavalate nägudega ja ma tegelikult mõistan kõike. ja ma ei kannata seda "palun räägi desireega, sa ju õpid inglise keelt", need alaarenenud edvistajad lihtsalt ei suhtle, kaks aastat pole enam suhelnud, julgenud. ma ei kannata seda üksi. ma ei kannata seda "mis me teeme des? lähme kuskile?" KUHU?, istume mu venna juures? ma mängin beebiga ja vastan 6,8 aastaste rootsikeelsetele küsimustele noogutades või pead raputades. ma ei tule siia ju selle pärast. otseloomulikult ma olen kirjeldamatult õnnelik, ma näen oma isa ja elan NII IMELISES kohas, aga sellest ei piisa kui ma siin üksi olen, eieieiei. ja mul on nii halb neid asju öelda ja mõelda. süümepiinad on isegi mõeldes tugevad ja mul on nii piinlik.
ja ma nii meeletult igatsen oma venda kes elab Hispaanias, niiiiniiniiniiiiiiiiiiii vägaaaaaaaaaa.
saite nüüd üle pika aja ühe ilusa postituse, täis vingumist
pole minu süü
evelingerdaaaaaaaaa (ilmselgelt, i'm addicted, poleks arvanud, et nii :D). kujutage ette mis ma noarootsis teen. haaaaaaaaaahahahahahhaaha
Inga kommentarer:
Skicka en kommentar