SKY HIGH

 tean, et oli maailmaparim varahommik ja maailma kõige parem inimene kellega Aafrika savanni päikest imetleda ja rääkida MAAILMA KÕIGE PAREMATEST eelmise aasta mälestustest mitte kurbuse vaid sisemise hullultraputavalõhkeva ekstaasiga ja kuulata ühte imelist meloodiat mis kestab vaid 1 minut ja seitseteist sekundit ja imestada, et Murastes on pool mida keegi ei näe ja siiani polnud ka mina näinud, see on imeilus.
Vaevalt, et keegi teine suudaks kritiseerida ja imestada ja samas tuimalt vaadata suurima pettumusega Bob Dylani eluloofilmi.
Vaevalt ,et keegi viitsiks toas tähtedest vaimustuses olla nii kaua ja lõpmatult tegelikult ma usun.
Vaevalt, et keegi taluks mu lõpmatut monoloogi ja vaidlust/arutust iseendaga, kõvahäälselt mu ainsa peastiirleva mõtte üle
vaevalt, et vaevalt, et vaevalt, et  (miljarditeni).

 

 

(vajutage ka piltidele)