tisdag 23 februari 2010

Pettumus pettumuse järel. Pidevalt. Kui mitte iga päev siis iga nädal.
Ära looda liiga palju?
Vabandage ,aga lootmisega pole siin mingit pistmist. Kõige iseenesestmõistetavamad asjad, peaaegu nagu reeglid on tähtsuse kaotanud, näiteks usaldus, truudus.
Asjad mis on kirjas käsiraamatus "Kuidas olla sõber".

Mulle ei meeldi kui ei kuulata ära, olgu tee need kiired järeldused oma peas ,aga varem või hiljem kuulad sa (loogiliselt võttes) ära ka teise osapoole. KUULAD. Taltsutad oma viha ja kibestumust.
Miks peab alati see üks suruma maha oma soovid, palved ja küsimused ja alluma, anuma vabandust (ei räägi kindlasti isikust).



Mul jääb üle ainult unistada "et olen soojal maal" jah nagu enamus põhjamaalasi talvel.
VÕI siis hubases korteris (me kõik omaksime seda ja konflikti tekkimisel ei viskaks teist koheselt korterist välja) (ja korteris oleks olemas kõik mida me soovime, mitte normaalsuse piires) inimestega kelle olen spetsiaalselt välja valinud ja lasta ajal voolata minema, umber paar aastat.

Või siis magada paar aastat minema.

Ei ikka keskmine variant.

Pole ammu kuulnud ILUSAID sõnu.

Inga kommentarer:

Skicka en kommentar

Bloggintresserade

Bloggarkiv

Free Hit Counter Instagram