Ma pole ammu ammu kogenud seda ,et ma EI saa hingata ja mu kõhulihased on nii pinges ja väsinud ja suunurgad rebenevad ja põsed on väsinud ja pisarad on silmas, naermisest.
Eile ma kogesin poolt sellest.
K:"Ma kingin sulle päikese ja jänku ja ühe roosa muffini mis on poni pildiga taldriku peal!!"
D:Eriti H.A.L.E.
Pisarad ja naerupahvakud ja veel nuttu ja mu surmav-surev naer.
K:"MA KINGIN SULLE VERISE NOA JA MOOTORSAE"
Mul on nii lõpmatult kahju ,et üleskirjutatult ei saa te isegi ligilähedast emotsiooni, mittemidagi. Aga mul on seda vaja kunagi.
Ja ma TÕESTI tahaks jälle lämbuda ja surra valust, sest ma olen juba 5 tundi naernud.
Võibolla toimiks "I love my Samara".
Inga kommentarer:
Skicka en kommentar