Kõik on jälle teistmoodi, ja uus ja uutmoodi piinarikas ja nõme jne(for fuck sake ma ei tapa ennast). Ja mina ei saa aru kuidas saab keegi arvata tõesti ,et ma olen endaarust väga deep või midagi sellist. See pole esimene kord kui ma sellise postituse kulutan. Hale, uskumatult hale, täiskasvanud inimesed peaksid pigem OMA elu rajama. Aga muidugi.. mida ma imestan. Kui nüüd jälle hingeliseks ja sügavaks minna siis jälle on periood millest ma olen enne rääkinud, see et ma probleeme välja mõtlen. Vähemalt on mul kergem, võimalik,et ei peaks ,aga on ja ei süüdista ennast milleski. Vähemalt suudan mina lõpetada suhte petmatta.
Ja mu sitaks päikselisele tujule tuli kasuks see ,et ma nägin kuradi elusuuruses SIGA mitte põrsakest, vaid suurt lihast siga. See ei olnud absoluutselt midagi armsale sarnast.
Inga kommentarer:
Skicka en kommentar