Oh ma võiks loetleda asju mida ma vihkan, sest praegu ma VIHKAN, ma olen selline koguaeg, aga praegu on päris tipphetk. Ma näiteks vihkan kahepalgelisust ÜLEKÕIGE, ma olen olnud kahepalgeline aga ma olen suutnud ennast võõrutada, kuna jah mul on tulnud sellest võrdlemisi palju sitta. Ja jah, teistel tuleb ka, kahepalgelisus on kohe näha ja ma pole enne näinud ,et keegi seda tähele ei paneks. Tänapäeval on kõik tagarääkivad ülbikud, ma ei mõtle maeitea mis jultumust või ülbust, aga ei leidu inimest kes ei räägiks taga. Mul on nii vaja ennast välja elada, Peterburg on mu võimalus, ja ma kasutan seda ära, kogu oma hingest(ps: see pole tegelikult mu elu tippsündmus), ma isegi ei tea mis on selle postituse mõte. Mõte on see ,et kui keegi kahepalgeline seda loeb(ma tean,et sa loed)siis kahju ,et nad aru ei saa ,et ma peaaegu hääldan nende nimed välja. Sõprust ei loo tänapäeval vist mitteükski poiss ? Ilma tagamõtteta, lihtsalt head sõbrad .. kahju ,et pole leidnud, tegelikult isegi uskumatult kahju.
Muidugi võiks ma seal Toscana hämaras ja odavas villas paari hea tuttavaga praegu kvaliteetveini ka lürpida.
Inga kommentarer:
Skicka en kommentar