me peame ju väga tasa käima, silmad maas

Mul on piinlik, ja siis ei ole, ja jälle on. Mul on kahju ,et keegi ei tea täpselt, detailselt mitte midagi. Endapärast on ka kahju, nii kahju, ja enda ajast, ENDA AJAST, väga kahju. Ja mu sõpradest on kahju, ja nende ajast. Ja oma vanematest on kahju, ja nende ajast. Mu tunnetest on kahju, ja kõige rohkem on kahju ikka ajast.


















Hing tunneb ,et pean lisama lõppu, et pole suitsiidne tütarlaps