Uskumattu millised päevad, kõik on nii igav. Ma olen suutnud olla üleval igal ööl umbes 4-jani, algstaadiumis loen raamatut mis on ülimalt hea (Lissaboni parim lõbumaja) lõpuks mõtlen mõtteid mis mu aju hävitavad, varsti, kohe. Mõtteid mida tegelikult ei saaks olla, või saaks, aga kindlasti kohe ei peaks, mul kripeldab ,et ma neid kellelegi ei räägi, mul on isegi endale valus tunnistada milline värdjas ma olen.
.... .. ... . ........................Ei ma ei räägi sellist juttu, et olla sügav ja mõtteline, ma elan ennast lihtsalt välja, räägin oma mõtetest. Ma usun sügavalt ,et ma pole emo, selles mõttes mida nüüd massid kasutavad, lõikuvad, mustade juustega noored kelle iga pisidetail on kaetud ruutudega. Emotsionaalne olen ,aga küll.
Inga kommentarer:
Skicka en kommentar